Pühapäev, 29. detsember 2013

Kirikutekstiilikroonika 2013



Lõppeval aastal sündis kirikutekstiilide vallas palju põnevat. Järgnevalt põgus ülevaade uutest EELK kirikutesse loodud tekstiilidest, toimunud näitustest ja muust huvitavast.

Uued kirikutekstiilid

19. mail olid esmakordselt kasutusel Hageri kiriku uued punased katted. Nende autor on Ehalill Halliste. Tänase seisuga on ta Hageri kirikule valmistanud neli liturgiliste katete komplekti. Igas komplektis on kolm eset – altarikate, kantslikate ja lugemispuldikate. Ehalill Halliste teeb seda tööd missiooniprojektina tasuta oma kodukiriku heaks. Tekstiilide valmistamiseks vajalike materjalide eest tasumisel on oma abikäe ulatanud kohalik omavalitsus. Hageri puhul teeb mulle rõõmu kunstniku armastus oma kodupaiga ja kodukiriku vastu. Samuti see, et kohalikud inimesed tunnevad oma kodukandi kunstniku loomingut ning hoolivad sellest. Ehalill Halliste kirikutekstiilid on julged ja külluslikud. Jään huvi ja põnevusega ootama viimase komplekti valmimist.

 
Hageri kiriku punane altarikate

Sel sügisel oli Vabaduse galeriis Ehalill Halliste juubeli puhul tema vaipade näitus „Läte“. Alguses planeeris ta paralleelselt selle näitusega panna Tallinna Jaani kiriku Lõunasaali välja oma kirikutekstiilid, kuid see väljapanek lükkus edasi. Loodetavasti toimub see 2014. aasta sügisel.

2. juunil oli koguni kaks kirikutekstiilisündmust.
Peale hommikust jumalateenistust esitleti Tallinna Jaani kirikus uusi valgeid kantslikatteid. Katete autor on Tiina Puhkan ja need kuuluvad ühte komplekti 2012. aasta 3. advendil kasutusele võetud altarikattega. Kantslikatted seati omale kohale aastajagu hiljem päev enne jõululaupäeva. Nüüd on kogu valgete katete komplekt valmis ja kasutusel. Tiina Puhkani kirikutekstiilid on ühtaegu õhkõrnad ja filigraansed ning samal ajal kõnekad ja hinge puudutavad.

 
Tallinna Jaani kiriku kantslikatted

2. juuni pärastlõunal pühitses peapiiskop Andres Põder Harjumaal Pickwa Miikaeli kabeli kellatorni ja kirikutekstiilid. Pickwa kabel oli varem Diakonisside haigla kabel ja asus Tallinnas. Uusehitustele jalgu jäänud kabel teisaldati 2005. aastal Pikva mõisa ning on nüüd eravalduses. Tekstiile hakati kabelisse valmistama mõisa omaniku Mika Orava eestvedamisel. See oli suur ja tore projekt, millesse oli kaasatud hulk inimesi m.h. ka Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna üliõpilased Tiia Artla juhendamisel. Tekstiilidel kujutatud süžeed valiti Tallinna Püha Vaimu kiriku vääridel olevate maalide hulgast. Valitud pilte ei püütud kopeerida, vaid jutustati tikandi kaudu uuesti neid lugusid tänapäeva kirikulistele.

 
Pickwa kabeli rohelised altarikatted

Järva-Jaani kirik täienes 2013. aastal roheliste ja violetsete liturgiliste tekstiilide võrra. Juba varasemast on kirikul olemas valged tekstiilid ja tegemist ootavad mustad ning punased. Kõigi nende autor on Aune Taamal. Igasse komplekti kuulub neli eset – altari-, kantsli- ja lugemispuldikate ning stoola. Tekstiilide valmistamist rahastatakse LEADER-programmi toetusel ning annetustest.
Olen mõne aasta eest tutvunud nii Hageri kui ka Järva-Jaani kiriku toonaste tekstiilidega. Pean tõdema, et toimunud on väga suur muutus. Mõlema kiriku varasemad tekstiilid olid lihtsakoelised. Uued katted toovad mõlemasse kirikusse sära, kirkust ja värskust.

 
Järva-Jaani kiriku roheline altarikate

6.-7. juulil tähistas Urvaste Urbanuse kogudus oma pühakoja esmamainimise 600. aastapäeva. Enne tänujumalateenistust rulliti kiriku senine 40-aastane põrandavaip kokku ja selle asemele pandi maha uus 23 meetri pikkune Urvaste vöökirjast inspireeritud vaip. Vaiba kavandas ja valmistas kohalik käsitöömeister Karmen Kroonmäe ning see valmis tema lõputööna Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. Rahalise panuse vaiba valmimisse andsid Antsla, Urvaste ja Sõmerpalu vald ning eraisikud.

 
Urvaste kiriku põrandavaip

Ilumäe kabeli 170. aastapäeva pühitsemise eelõhtul 24. augustil saabusid kirikusse altari- ja kantslikate. Nende autor on Leeda Ots. Katted on kahepoolsed. Katte üheks pooleks on roheline liturgiline kate. Kui tekstiil ümber pöörata, siis teiseks pooleks on valge liturgiline kate. Puna-violetsed kahepoolsed katted valmisid 2013. aasta detsembris.

13. oktoobril pühitses peapiiskop Andres Põder Valga kiriku uue põrandavaiba. Vaip on kootud Vändras ettevõttes OÜ Valley ning selle kujunduses on kasutatud Valga kiriku kantslil olevaid motiive.

2013. aasta viimaseks uudiseks oli, et Suure-Jaani kirik sai toredad triibulised istmekatted. Idee nende valmistamiseks tuli Suure-Jaani kultuurimaja käsitööringi naistelt, kes kaasasid kudumise töösse ka Lahmuse kooli noored. Kokku on istmekatteid 200 meetri jagu. Materjali ostmisel toetasid kohaliku omaalgatuse programm ja Suure-Jaani vallavalitsus.


Uute tekstiilide muretsemine kirikusse on kulukas ja energiat nõudev töö. Minu tänu ja tunnustust kõigile vaimulikele, koguduseliikmetele ja toetajatele, kes on selles töös ühel või teisel viisil osalenud!
Samuti kiidan ja tänan neid inimesi, kes igapäevaselt tekstiilide eest head hoolt kannavad! Nende töö tulemusena püsivad uued tekstiilid kaua ilusad ja vanad väärtuslikud esemed on tulevastele põlvedele hästi hoitud.

Rõõmu teeb, et kirikutekstiilide valmistajate ring on viimastel aastatel laienenud. Juurde on tulnud uusi vahvaid tegijaid nii tekstiilikunstnike kui ka käsitöömeistrite seast. Samuti on tore, et viimastel aastatel on kirikutekstiile valmistatud õppetöö raames ka paaris kutseõppeasutuses.


Näitused

Nii mõnedki kirikutekstiilid olid 2013. aastal vaatamiseks väljas näitusesaalides.
20. veebruarist 24. märtsini oli Tallinna Kunstihoones Anu Raua vaipade ja rahvakunstikogu tekstiilide näitus „Eesti asi“. Samaaegselt Kunstihoone näitusega oli osa Anu Raua töid eksponeeritud Tallinna Jaani kiriku Lõunasaalis. Seal olid vaatamiseks kirikutekstiilid ja veel mõned teema poolest sellesse väljapanekusse sobivad vaibad.

 
Anu Raua näituse avamine Tallinna Jaani kirikus

Eesti Tekstiilikunstnike Liit kuulutas märtsis välja Tekstiilikunstnike aastapreemia 2012 saajad. Aasta tekstiilitegu 2012 tiitli omanikuks sai Reet Talimaa Peterburi Jaani kiriku altari- ja kantslikatete kavandamise eest. Alates 14. märtsist olid Tallinnas HOP galeriis eksponeeritud aastapreemiate laureaatide tööd s.h. Peterburi Jaani kiriku tekstiilide kavandid ja violetsed tekstiilid.

10. oktoobrist 23. novembrini sai Viljandi Muuseumis vaadata näitust "Igaviku märgid – sümbolitesse talletatud tarkus". Näituse idee autor, koostaja ja projekti juht oli Kõpu koguduse õpetaja Hedi Vilumaa. Korraldavasse toimkonda kuulusid lisaks temale veel Suure-Jaani koguduse õpetaja Kristi Sääsk ja EELK konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts. Näitus oli osutunud väljavalituks aasta varem korraldatud konkursil. Eksponeeritud fotode ja esemete abil leidsid näitusel kajastamist erinevad sümbolid EELK Viljandi praostkonna kirikutest. Eksponaatide hulgas oli ka kaheksa kirikutekstiili.

 
Vaade näitusele "Igaviku märgid"


Mitmesugust

Koos kolleegi Viljar Visseliga kirjutasin artikli Tartus aastatel 1860-1927 tegutsenud meistrist Eduard Drossist ja tema töökojas valmistatud kirikuinventarist. Artikkel ilmus eestikeelses „Muinsuskaitse aastaraamat 2012“ ja ingliskeelses "Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation". Mõlemad väljaanded on kättesaadavad nii paberraamatuna kui ka elektrooniliselt Muinsuskaitseameti kodulehel. Eduard Drossi töökojas valmistati muu kirikuinventari kõrval hulgaliselt kirikutekstiile, milledest osa on meie kirikutes kasutusel veel tänapäevalgi.

Uute kirikutekstiilide valmistamise tuhinas ei tohi jätta hooleta meie kirikutes olevaid väärtuslikke ajaloolisi tekstiilesemeid. Hoolikale ja läbimõeldud hoiustamisele lisaks vajavad paljud neist korrastamist väljaõppinud konservaatori käes. 2013. aastal konserveeriti ennistuskojas Kanut Tallinna Toomkiriku ajaloolisi kirikutekstiile.

2013. aastal juhtus kirikutekstiilide vallas ka kurvastavat. Rooslepa kabelist varastati koos muude esemetega ka üks punasest sametist karikakate.


Mõndagi on juba teada 2014. aasta plaanidest kirikutekstiilide vallas. Sel aastal valmivad vähemalt kolm liturgiliste tekstiilide komplekti. Huviga ootan ka ühtede roheliste tikitud stoolade valmimist. Kindlasti on mõtteid, mis pole veel konkretiseerunud ja töid, mis teoksil aga millest ma veel midagi ei tea. Ootan sel aastal toimuvat huviga!