Kuvatud on postitused sildiga Asta Heinsaar-Põldre. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Asta Heinsaar-Põldre. Kuva kõik postitused

pühapäev, 19. detsember 2021

Violett liturgilise värvina

Advendiaeg hakkab lõppema ja viimaseid päevi on kirikute altaritel ja kantslitel violetset värvi katted.

Violetne värv sümboliseerib kannatust, patukahetsust, meeleparandust. Violetseid katteid kasutatakse suure paastu ajal enne ülestõusmispühi ja väikese paastu ehk advendiajal kuni jõulupühadeni. See on pühade ja rõõmu eelne aeg, mil ristiinimene valmistab end pühadeks ette. Violetsetel katetel kujutatud sümbolid teenivad sedasama eesmärki, mis värvgi. Seepärast võib neil ristimärgile lisaks näha karikat, okaskrooni, kibuvitsu ja teisi kannatusele viitavaid sümboleid. Altarikatte suur pind võimaldab sel kujutada ka sündmusi Jeesuse elust, kuid Eestis on selliseid katteid väga vähe.

Eesti luterlikus kirikus võeti seadlus viie liturgilise värvi kasutamise kohta vastu 1933. aastal. Selle ajani olid altari- ja kantslikatted kas punased või musta värvi. See ei tähenda, et kohe pärast seadluse vastu võtmist oleks hakatud massiliselt kirikutesse uusi rohelisi, valgeid ja violetseid katteid valmistama ja kuna aeg ajaloo pöördeliste sündmusteni jäi lühikeseks, siis ei ole 1930. aastate violetsetest tekstiilidest palju kirjutada. Silmapaistvaimateks näideteks sellest ajast on Tallinna Kaarli kiriku altari- ja kantslikatted 1938. aastast, mis valmisid Aino Schmidti ja Asta Heinsaare loominguna, ning Tallinna Jaani kiriku katted. Viimaste puhul ei ole autor teada, kuid kompositsioonilt, materjalide ja valmistamistehnika poolest on need väga sarnased Kaarli kiriku katetele. See annab alust oletada, et tegemist võib olla samade autorite tööga.

Tapa kiriku altarikate, 1935.

Tallinna Kaarli kiriku altarikate, 1938 (Aino Schmidt, Asta Heinsaar).

Tallinna Jaani kiriku altarikate, 1930. aastad.

Pärast II maailmasõda valmistatud altari- ja kantslikatted on sageli lihtsa kujundusega – liturgilist värvi kangale on õmmeldud paelast ladina rist. Tänaseni on kirikuid, kus ei ole violetseid katteid olnudki või muretseti esimene komplekt alles 1990. aastatel. Varasemast on siiski ka põnevaid erandeid. Nii näiteks on Kuusalu kiriku violetne altarikate aastast 1958 kaunistatud risti ja tähekestega (eeskujuks on võetud Tallinna Kaarli kiriku must altarikate) ning kirikuõpetaja Eduard Salumäe soovil on sellele lisatud tekst "VAADAKE JEESUSELE". Katte valmistas koguduse naispere.

Kuusalu kiriku altarikate, 1958.

Muutus tuli 1990. aastate alguses, kui laienes katetel kujutatavate kristlike motiivide hulk ja tikitud katetele lisandusid põimetehnikas valmistatud.

Karikakate Vigala kiriku violetsete katete komplektist, 1996-2001 (Ly Rumma).

Tartu Jaani kiriku altarikate, 2006 (Anu Raud).

Hageri kiriku altarikate, 2012 (Ehalill Halliste).

Järva-Jaani kiriku puldi-, altari- ja kantslikate, 2013 (Aune Taamal).

Peterburi Jaani kiriku altarikate, 2013 (Reet Talimaa).

Pickwa kabeli altarikate, 2013.

EMK Tartu Püha Luuka kiriku puldikate, 2015 (Riste Laasberg).

Tallinna Jaani kiriku atari- ja kantslikatted, 2017 (Tiina Puhkan).

Nüüd on jäänud veel paar päeva paastuaega ja peatselt saame osa jõulurõõmust. Violett vahetub välja valge värviga.

esmaspäev, 26. detsember 2016

Kirikutekstiilikroonika 2016


Taas hakkab üks aasta lõppema ja on aeg teha kokkuvõtet kirikutekstiilide vallas toimunust.

21. veebruaril pühitseti Peterburi Jaani kirikus musta värv altari- ja puldikate (kavandi autor tekstiilikunstnik Reet Talimaa, teostus Lipuvabrik).

Nelipühiks sai tekstiilikunstnik Tiina Puhkan valmis EELK Tallinna Jaani kiriku uue punase altarikatte. Sel puhul avaldas kogudus oma kodulehel Tiina Puhkaniga tehtud intervjuu.

EELK Tallinna Jaani kiriku altarikate

Maikuus ilmus EELK Tallinna Kaarli kiriku ajakirjas "Sulane" minu artikkel Asta Põldre – Kaarli kiriku katete tikkija (lk. 16-17). Artikkel ilmus seoses tema 100. sünniaastapäevaga. 

8. juunil kaitses TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia magistrant Lilian Bristol magistritöö "Kuldtikand Eestis: väljakujunemine 20. sajandi alguses ja kohandamine kaasajal". Sellest võib lugeda minu eelmises blogipostituses.

Suvel oli EELK Rapla kirikus näitus tekstiilikunstnik Ehalill Halliste paekivimustrilistest vaipadest. Näitusest kirjutas ajaleht "Eesti Kirik" ja seda saab lugeda siit.

Oktoobris leidis aset Päikki Priha ja meie soome sõprade kutsel Eesti Kirikutekstiili Sõprade Seltsi reis Soome. Vaatasime tekstiile Helsingi toomkirikus ja tekstiilikunstnik Kirsti Rantase tekstiilide näitust Helsingi disainimuuseumis. Teisel päeval külastasime Tampere toomkirikut, vaatasime soome kaasaegse tekstiilikunsti näitust ning kuulasime ettekannet soome tekstiilikunstnik Dora Jungist. Suur tänu Päikki Prihale ja meie soome sõpradele meie võõrustamise eest!

Helsingi toomkiriku krüptis tekstiile vaatamas

Usupuhastuspühaks valmisid EELK Tallinna Jaani kiriku uued punased kantslikatted. Seega on Tiina Puhkan valmistanud Jaani kirikusse nüüdseks kolm liturgilist värvi katete komplekti – varasemalt on valminud rohelised ja valged. Järgmise aasta 3. advendil on Jaani kiriku 150. sünnipäev. Selleks puhuks saab kirik uued violetsed altari- ja kantslikatted, mida Tiina Puhkan juba usinasti valmistab.
Jaani kiriku altarile valmistas meister Kaupo Padar uue puidust piiblipuldi. Vana ei näinud nägus välja ja seda pidi riidest kattega katma. Nii kuulus iga liturgilist värvi katete komplekti ka vastavat värvi piiblipuldi kate. Uus pult on tehtud just Tallinna Jaani kiriku altari jaoks arvestades kiriku sisekujundusega. Pult on silmale ilus vaadata ja seda tekstiili alla ei peideta.

Jaani kiriku kantsel ja altar uute punaste katetega ehituna
Uus puidust piiblipult

Novembris pidasin EELK Tallinna Kaarli koguduse majas kaks loengut eesti kirikutekstiilidest. Esimene loeng oli kahe kirikutekstiile valmistanud noore naise – Aino Schmidti ja Asta Heinsaare – elust ja saatusest. Kaarli kirikuga seob neid asjaolu, et nad valmistasi 1930. aastate teisel poolel sellesse kirikusse liturgilist värvi altari- ja kantslikatete komplektid. Loengu salvestust saab vaadata siin.
Teisel loengul rääkisin põnevamatest ajaloolistest kirikutekstiilidest Eestis.
Olen väga tänulik toredale kuulajaskonnale tähelepanu ja rohkete küsimuste eest!

27. detsembril avati tekstiilikunstnik Ehalill Halliste vaipade näitus "Pae peal" EELK Viimsi kirikus. Sel puhul tegi "Raadio 7" kunstnikuga intervjuu. Näitust tutvustab ka Erkki Juhandi artikkel ajalehes "Eesti Kirik".

Ehalill Halliste vaibad EELK Viimsi kirikus.

Detsembri lõpus sai Jõelähtme kirik Tallinna Kopli Ametikoolilt kangastelgedel kootud kaunid istmevaibad.

Jõelähtme kiriku istmevaibad (foto: EELK Jõelähtme kogudus)

Aasta lõpus andis tekstiilikunstnik Riste Laasberg EMK Tartu Püha Luuka kogudusele üle roosa puldikatte. See on viimane üheksast tekstiilist koosnevast katete komplektist. Varem on valminud kaks rohelist, kaks valget, kaks punast ja kaks violetset katet. Roosat katet kasutab kogudus mõlema paastuaja keskel.

Pühakodade riikliku programmi rahastusel on muu kirikuinventari hulgas järjepidevalt konserveeritud ajaloolisi kirikutekstiile. Sel aastal said Ennistuskojas Kanut konserveeritud kaks korjanduskotti.

Järgmisel aastal tähistatakse reformatsiooni aastapäeva – 500 aasta möödumist luterlikust usupuhastusest. Sel puhul võiksid kogudused pöörata tähelepanu oma kiriku punastele altari- ja kantslikatetele. Ehk tuleks olemasolevad väärikale vanaduspuhkusele lubada ja valmistada uued? Punanen on Püha Vaimu, kiriku ja veretunnistuse värv. Usupuhastuspühal on kirikus kasutusel just punast värvi katted ja seetõttu oleks igati sobilik järgmisel aastal reformatsiooni aastapäeva tähistada uute kaunite ja kõnekate punaste katetega.