esmaspäev, 4. juuli 2022

Anu Raua kirikutekstiilid

 Suvi on reisimise aeg. Ehk soovib keegi võtta ette teekonna kirikutesse, kus on Anu Raua vaibad. Sel juhul saab juhatust seekordsest kirjatükist. Muidugi võib Anu Raua kirikuvaipasid minna vaatama ka muul ajal ja ka mitte kõiki korraga. Eks nad olegi Eestimaa erinevates otstes. Kirikutekstiilide hulk Anu Raua loomingus on üsna väike, kuid igaüks neist on tähelepanu väärt.

Tekstiilitehnika poolest on kõik Anu Raua loodud kirikutekstiilid vaibad. Kasutamisviisi järgi on tegemist kahte tüüpi tekstiilidega – üks rühm on seinavaibad ja teise rühma kuuluvad liturgilistes värvides altari- ja lugemispuldikatted. Anu Raud on loonud nelja Eesti kirikusse viis seinavaipa. Liturgilistes värvides katted on kahes kirikus. Seinavaibad ei ole otseselt liturgilised tekstiilid. Seepärast võib nende kavandamisel olla kunstniku mõttelend vabam, kui altari- ja kantslikatete puhul. Aga ka katete loomisel ei ole Anu Raud kinni traditsioonilistes motiivides, vaid on lasknud end juhtida sellest mis hinges – usust ning rahvakunstipärandist.

Igast Anu Raua vaibast ja katetekomplektist oleks võimalik pikalt kirjutada, kuid neist on õige palju juttu ajaleheartiklites, Facebooki postitustes, raamatutes. Lisan siia vaid kaks viidet. Soovitan vaadata saadet “Vaibakunstnik Anu Raud” sarjast “Ajalik ja ajatu” ning lugeda Anu Raua ja Jaan Tammsalu raamatut “Vaimulikud mõtisklused. Kolmas raamat” (2014).

 

Anu Raua esimene kirikuvaip on 1994. aastal valminud “Ristivaip” (“Teerist”) Viljandi Jaani kiriku kooriruumi seinal.

"Ristivaip", 1994

Viljandi Jaani kirikus on teinegi Anu Raua loodud vaip. See on kiriku pikihoone idaseinal asuv “Taevaredel” 1996. aastast.

"Taevaredel", 1996

Aastatel 2003.-2004. valmisid liturgilist värvi katted “Ristivaip” I-IV Mikkeli toomkirikule Soomes. Kokku on neid neli tekstiili – roheline, punane, violetne ja valge. 2020. aastal anti katted üle Tallinna Peeteli kirikule ja on nüüd seal lugemispuldi katetena kasutusel.

Anu Raua loodud nelja liturgilist värvi katted on ka Tartu Jaani kirikus. Punased katted valmisid kiriku pühitsemiseks 2005. aastal. Kokku on tekstiile kaheksa – altarikatted “Püha Vaim” (punane), “Ingel” (valge), “Pühakiri” (violett) ja “Kaks kala” (roheline) ning lugemispuldi katted “Talleke” (punane ja valge) ning “Hea karjane” (violett ja roheline). Kogu komplekt sai valmis aastal 2007.

"Kaks kala", 2007

Vainupea kabelisse 2011. aastal paigutatud vaip “Armuaeg” oli algselt kabelis altaripildiks. Hiljem tõstis kogudus vaiba kabeli pikihoone idaseinale.

"Armuaeg", 2010

2014. aastast on Tallinna Jaani kirikus altari kõrval seinal vaip “Issaristike”. Selle vaiba kudumise idee mõlkus Anu Raual mitu aastat meeles. Enne oma püsiasukohta jõudmist ja ka hiljem on vaip olnud mitmel näitusel.

"Issaristike", 2014

Võrumaal Heimtali Peetri kiriku seinal altarist vasakul on 2015. aastal valminud vaip “Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta!”.

"Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta", 2015 (foto Anu Raua kogust)

Anu Raua loodud kirikutekstiile on ka Soomes – 1998. aastal valminud “Rukkilinud” Porvoo Maarja kiriku kabelis ja “Rõõmusõnum” (2003) Mikkeli toomkirikus.

"Rõõmusõnum", 2003

 

neljapäev, 30. juuni 2022

Vainupea kabeli uued tekstiilid

 12. juunil pühitses õpetaja Urmas Karileet Vainupea kabeli uued tekstiilid – altarilina, kantslikatte, istmepadjad ja põrandavaiba.

 

Altari- ja kantslitekstiilide ning istmepatjade valmistamise eestvedajaks oli Vainupeal elav Liisa Kuhhi. Ta õpib Haapsalu Kutsehariduskeskuses pehme mööbli valmistamist. Õppetöö raames läbis Liisa aine nimetusega “kogukonna projekt”, mille raames tuli oma erialast lähtudes valmistada toode oma kogukonna heaks. Liisa valis selleks tööks uute istmekatete valmistamise Vainupea kabelile. Oma mõttest külavanem Mario Luigele rääkides kuulis ta, et kabelisse on kavas soetada ka uus põrandavaip. Kabelis ringi vaadates otsustas Liisa Kuhhi, et lisaks istmepatjadele ja põrandavaibale vajab kabel ka uusi altari- ja kantslitekstiile.

Altarilina loomiseks ideed otsides sai Liisa ühelt Vainupea küla elanikult foto, millel on kabeli sisevaade 1930.-40. aastatel. Sel fotol oli näha ka altarilina äärepits. Pitsi mustri leidis Liisa Pinterestist. Siis selgus, et kabelis olnud altarilina pitsi muster erines mõnevõrra oma-aegsest pitsist – puudusid tuvi kujutised. Pitsi mustrijoonise saamisel oli Liisal abiks kursuseõde Piia Kallas ning pitsi heegeldas Janne Pallon Haljalast.

Põrandavaiba ja istmepatjade kanga valikul lähtuti kabeli asukohast maakohas ranna läheduses.

Istmepadjad on kahte erinevat halli tooni. Padjad valmistasid Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased. Porolooni valikul oli Liisa Kuhhi jaoks oluline, et see oleks ajas vastupidav.


 

Hõbehall põrandvaip on valmistatud Vändras vaibatehases Valley ja selle valikul oli abiks Terje Haidemann.

 

Minu meelest on tegemist seni kõige ilusama kirikuvaibaga, mis Valleys on valmistatud. Hõbehall toimne pind sobib nii toredasti rannaküla kirikusse, kus toimub muu hulgas ka palju laulatusi. Mulle meeldib, et sel vaibal ei ole kristlikke sümboleid. Nende kasutamine ei ole lihtne – on oluline, mida ja kuidas kujutada ja mida mitte. Kergesti võib juhtuda, et valitud sümbolid ei pruugi sobida põrandavaibale inimeste jalge alla. Vainupea kabeli hõbehall vaip on kaunis ja väärikas.

Looduslik valgel kantslikattel on kollane rist. Kate on õmmeldud mööblikangast. Rist tikiti Rakvere ettevõttes Raktik OÜ.

 

Tekstiilide valmistamisel olid abiks Liisa Kuhhi grupikaaslased Haapsalu kutsehariduskeskusest.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et tehtud on ilus töö pühakoja ja kogukonna heaks.

Vainupea kabel on teeliste kirikuna avatud 2022. aasta juulis ja augustis pühapäeviti kell 12.00-15.00. Soovitan väga kabelit külastada. Lisaks eelpool nimetatud uutele tekstiilidele on seal Anu Raua vaip “Armuaeg”.

 

Vainupea kabeli ajaloost saab lugeda siin.

Anu Raua vaibast “Armuaeg” olen ma kunagi kirjutanud ajalehes “Eesti Kirik” artikli, mida saab lugeda siin. Sellest vaibast on kirjutanud vaiba pühitsemise aegu Kristi Ehrlich ajalehes "Virumaa Teataja".