Reede, 28. detsember 2018

Kuidas altari- ja kantslikatteid hästi hoida

Kuidas kirikutekstiile hoiustada nii, et need püsiksid kaua ilusad ja vajaksid võimalikult vähe hoolt? Täna kirjutan kahest võimalusest, mida on kasutatud altari- ja kantslikatete puhul.

Kapp

Aastatel 2011-2014 valmistas tekstiilikunstnik Ehalill Halliste Hageri kirikule viis komplekti liturgilist värvi katteid. Igas komplektis on kolm eset – altarikate, kantslikate ja puldikate. Kokku on katteid 15. Tegemist on unikaalsete ja hinnaliste tekstiilidega, mis peaksid kogudust teenima aastakümneid ja hea hoidmise korral säilivad aastasadu.
Tekstiilide hoiustamiseks valmistas Hageri koguduse juhatuse esimees, kuldsete kätega meister Agu Kaljuste kapi. Igale komplektile on selles eraldi sahtel (kokku neli sahtlit, sest üks komplektidest on kasutusel ja neli kapis ootamas). Sahtlid on nii suured, et ühtegi katet ei ole vaja kokku voltida st ka kõige suuremad katted – altarikatted – saab asetada sahtlitesse laialilaotatuna. Altarikatte peale pannakse sama komplekti kantsli- ja puldikate. Kuna igale komplektile on oma sahtel, siis ei ole tüütut ja tekstiile kahjustava esemete üksteise alt otsimist. Sahtlite ees on küljel haakidega suletav uks, mis takistab tolmu sattumist kappi. Kapp sai tehtud selline, et kirsturaam mahub selle alla. Ruumi kokkuhoiu seisukohast on see väga hea lahendus. Samuti on kirikuteenijal mugavam katteid välja võtta ja tagasi panna, sest sahtlid ei ole liiga madalal.

Hageri kiriku altar ja roheline altarikate.
Kapp altari-, kantsli- ja puldikatete hoiustamiseks.
Kapp avatuna - igale katetekomplektile on oma sahtel.

Karbid

Alates 2012. aastast on tekstiilikunstnik Tiina Puhkan valmistanud Tallinna Jaani kirikule neli imekaunist liturgilist värvi katete komplekti. Alguses hoiustati neid papptorude ümber keeratuna, et katetesse ei tekiks kortse. See ei olnud neile parim hoiustamisviis, sest rulli keeratuna pikalt seistes kippusid katted koolduma. Selleks, et katted ei vajaks enne altarile ja kantslile panekut sirgestamist, otsustati tellida nende hoiustamiseks karbid. Tasapindselt lebades on katted sirged ja ei vaja kasutusele võttes hooldust. Karbikaante külgedele said kleebitud liturgilist värvi paberitükid, et oleks ilma karpi avamata teada, millises karbis üks või teine komplekt on. Karbid telliti vastavalt altarikatte kui komplekti kõige suurema tekstiili mõõtmetele. On väga oluline, et karbid oleksid paraja suurusega. Liiga suures karbis võivad hakata tekstiilid libisema ja vajuda ühte serva kortsu. Liiga väikesesse karpi ei saa katteid kokkuvoltimata asetada. Jaani kiriku karbid on lastud valmistada spetsiaalsest arhiivipapist. Need karbid on üsna kallid aga arvestades, et nende kasutusaega saab mõõta aastakümnetes, ei ole see kulu väga suur.

Jaani kiriku altar ja violetne altarikate.
Karbid katete hoiustamiseks.
Violetsed katted karbis. Katete vahel on siidpaber.

 Tekstiile tuleks kasutada ja hoiustada viisil, et vajadus neid puhastada ja triikida oleks nii väike kui võimalik. Igasugune hooldamine – plekkide eemaldamine, tolmust puhastamine, pesemine, triikimine – kulutab tekstiili ja lühendab selle kasutusaega. Mida vähem tekstiili hooldada, seda parem. Samas mustus on tekstiilile kahjulik, sest on hea toidulaud kahjuritele. Tekstiilide hea väljanägemise ja pika kasutusaja nimel on parim, kui neid kasutatakse ja hoiustatakse viisil, et vältida nii palju kui võimalik nende määrdumist ja kortsumist.


Laupäev, 1. detsember 2018

Pühade värvid - meenutus ühest imekaunist näitusest

Juba aastaid on Tallinna Jaani kiriku galeriis (lõunasaalis) korraldatud kunstinäituseid. Hulk aega oli nende näituste eestvedajaks kunstnik Eva-Aet Jänes. Nüüd on näituste korraldamise suur töö Erkki Juhandi kanda. Teiste kunstnike loomingu reas on väljas olnud ka tekstiilikunstnike tööd. 2006. aastal toimus kirikutekstiilide näitus "Okaskroon", 2009. aastal soome tekstiilikunstniku Päikki Priha kirikutekstiililoomingu näitus "Seitse teerada". 2013. aastal oli samas saalis Anu Raua ja 2014. aastal Aune Taamali personaalnäitus.

29. oktoobrist 2017 kuni selle aasta 10. jaanuarini olid Jaani kiriku galeriis vaatamiseks väljas kiriku enda liturgilistes värvides altari- ja kantslikatted, mille autoriks on tekstiilikunstnik Tiina Puhkan. Näitus kandis nime "Pühade värvid".

Vaade väljapanekule.
Vaade väljapanekule.

Tiina Puhkan on loonud liturgilist värvi altari- ja kantslikatteid Tallinna Jaani kirikule alates 2012. aastast. Valminud on neli katetekomplekti – roheline, valge, punane ja violetne. Ees ootab musta värvi katete valmistamine. Igasse komplekti kuulub altarikate ja kaks kantslikatet. Katted on Tiina Puhkan loonud just Jaani kiriku jaoks arvestades kiriku sisekujundusega.

Näitusel olid eksponeeritud senivalminud neli komplekti ning nende loomisprotsessis sündinud kavandid. Kavandeid vaadates võis jälgida kunstniku mõtte liikumist ristiusu sõnumi väljendamisel. Ei ole ju kirikutekstiilid lihtsalt tarbeesemed. Liturgilist värvi altari- ja kantslikatted on pildid, mis kuulutavad sõnumit. Tiina Puhkani puhul äratab aukartust kavandite hulk, mis ta kirikutekstiile luues valmistab. Kusjuures näitusele ei pääsenud sugugi kõik kavandid. Kunstnik tegi koos oma õpetaja ja lähedase kolleegi tekstiilikunstnik Maasike Maasikuga kavanditest oma valiku.

Valgete katete kavandid.

Lisaks loomeprotsessi kulgemisele oli võimalik vaadata lõpuks sõelale jäänud kavandeid ja võrrelda neid valminud katetega. Väikesemõõdulisel kavandil ei ole võimalik tuua välja kõiki neid nüansse, mis on valmis tööl. Kavand annab üldplaanis ettekujutuse planeeritavast tekstiiliteosest ja vahel võib olla raske kavandit "lugeda". Kavandite ja valmis katete kõrvutamine andis vaatajatele võimaluse õppida nägema kavandis loodavat eset.

Kavand suurusega 12x14 cm, altarikate suurusega 65x76 cm.

Tiina Puhkan on Jaani kiriku altari- ja kantslikatted kudunud aeganõudvas gobelääntehnikas. See tehnika võimaldab luua filigraanseid ja tundlikke mustreid. Villasele lõngale lisavad tema katetes sära hõbe- ja kuldniidid ning katete pinnale õmmeldud litrid ja helmed.


Igapäevases kasutuses näevad kirikulised liturgilisi tekstiile distantsilt. Kõige lähemal on kirikulised neile siis, kui tulevad altariaia äärde saama osa armulauast. Siis ripub altarikate kirikulistel otse silme ees, kuid mõne meetri kaugusel. Galeriis sai katteid vaadata nii kaugelt kui ka päris lähedalt, nautida ühe komplekti või kogu katetekogumi kokkukõla ning uurida kaunite mustrite moodustumist kasvõi paari sentimeetri läheduselt.

Näituse eripära oli, et ekspositsioon ei olnud kogu aeg üks ja seesama. Liturgilist värvi altari- ja kantslikatetest on üks komplekt alati kirikus kasutusel. Seepärast ei saanud kõiki komplekte korraga näitusesaali viia ja ühte komplekti neljast tuli vaatama minna kirikusse altari juurde. Kuna näitus hõlmas päris pika perioodi, siis toimus selle vältel kaks vahetust – advendiaega jõudes toodi rohelised katted näitusesaali ja violetsed viidi kirikusse altarile ja kantslile. Jõulude saabudes naasesid violetsed katted näitusesaali ja oma kohale altaril ja kantslil said asetatud valged katted.

Üks näitusel eksponeeritud tekstiil ei kuulunud liturgiliste katete hulka. Vaip nimega "Evangeelium" oli laenatud näituse jaoks Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogust. See Tiina Puhkani loodud vaip oli 2009. aastal tõukeks, et teha ettepanek just Tiina Puhkanile Tallinna Jaani kiriku altari- ja kantslikatete loomiseks.

Tiina Puhkan ja vaip "Evangeelium".

Liturgiliste katete näitus on läbi ja sellisel viisil neid katteid niipea enam vaadata ei saa. Katted teenivad edasi selles ülesandes, milleks nad loodud on. Kirikuaasta kulgemise rütmis neid vahetatakse ja kirikus käies saab aasta jooksul kõiki neid näha.

Raadio 7 tegi Tiina Puhkaniga näituse puhul intervjuu ja seda saab kuulata siin:

Laupäev, 10. märts 2018

Kirikusse ilma protsendita


Rohkem kui aasta tagasi kirjutasin Facebookis alljärgneva teksti. See oli reaktsiooniks toona ERR-is avaldatud uudisele "Nn protsendiseadus on avalikku ruumi toonud ligi 60 kunstiteost". Kuna protsendikunsti teema on ikka aktuaalne, siis avaldan oma toonase mõttemõlgutuse siinkohal uuesti.


Uudisest saame teada: "Kunstiteose kohustusliku tellimise seadus on viie aasta jooksul toonud avalikku ruumi ligi 60 kunstiteost."
Kirikutele ei kehti riiklikku sundust tellida kunsti. Aga kirik on avalik ruum. Hakkasin arvutama, et kui palju on viie aasta jooksul (2012-2016) tellitud kirikusse mulle tuttavat kunsti s.o. tekstiilikunsti.

Arvud on siin:

Hageri kirik
Neli altari- ja kantslikatet komplekti - kokku 12 tekstiili (tekstiilikunstnik Ehalill Halliste)


Järva-Jaani kirik
Viis altari- ja kantslikatet komplekti - kokku 20 tekstiili (tekstiilikunstnik Aune Taamal)

Tallinna Jaani kirik
Kolm altari- ja kantslikatet komplekti - kokku 9 tekstiili (tekstiilikunstnik Tiina Puhkan)

Tartu Püha Luuka kirik
9 puldikatet (tekstiilikunstnik Riste Laasberg)

Avinurme kirik
1 altarikate (tekstiilikunstnik Pilvi Blankin)

Heimtali kirik
1 seinavaip (tekstiilikunstnik Anu Raud)

Tallinna Jaani kirik
1 seinavaip (tekstiilikunstnik Anu Raud)

Kokku viie aasta jooksul 53 tekstiiliteost hinnatud tekstiilikunstnikelt. Aga kirikutesse tellitakse ka muud kunsti nagu näiteks vitraaže, sepiseid jm. Tallinna Jaani kirikus on lisaks Tiina Puhkani ja Anu Raua tekstiilidele veel ka Ilme-Anu Neemre seinavaip, Peeter Mudisti maal ja Siim-Tanel Annuse kaks teost.
Intervjuu lõpus kuuleme kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomrelt: "Võib-olla seda seadust võiks tõesti võtta kui mitte sellist hirmsat kohustust, aga just riigipoolset eeskuju, et kuidas me kõik võiksime oma ühist ruumi arendada,"
No minu meelest võiks siin eeskuju võtta kirikust, et kuidas me kõik võiksime oma ühist ruumi arendada.


Hageri kiriku valge altarikate. Ehalill Halliste, 2012

Rohkem näiteid eesti tekstiilikunstnike kirikutekstiililoomingust on siin.