Kuidas
kirikutekstiile hoiustada nii, et need püsiksid kaua ilusad ja vajaksid võimalikult vähe hoolt? Täna kirjutan kahest võimalusest,
mida on kasutatud altari- ja kantslikatete puhul.
Kapp
Aastatel
2011-2014 valmistas tekstiilikunstnik Ehalill Halliste Hageri
kirikule viis komplekti liturgilist värvi katteid. Igas komplektis
on kolm eset – altarikate, kantslikate ja puldikate. Kokku on
katteid 15. Tegemist on unikaalsete ja hinnaliste tekstiilidega, mis
peaksid kogudust teenima aastakümneid ja hea hoidmise korral
säilivad aastasadu.
Tekstiilide
hoiustamiseks valmistas Hageri koguduse juhatuse esimees, kuldsete kätega meister Agu Kaljuste
kapi. Igale komplektile on selles eraldi sahtel (kokku neli sahtlit, sest üks komplektidest on kasutusel ja neli kapis ootamas). Sahtlid on nii
suured, et ühtegi katet ei ole vaja kokku voltida st ka kõige
suuremad katted – altarikatted – saab asetada sahtlitesse
laialilaotatuna. Altarikatte peale pannakse sama komplekti kantsli-
ja puldikate. Kuna igale komplektile on oma sahtel, siis ei ole
tüütut ja tekstiile kahjustava esemete üksteise alt otsimist.
Sahtlite ees on küljel haakidega suletav uks, mis takistab tolmu
sattumist kappi. Kapp sai tehtud selline, et kirsturaam mahub selle
alla. Ruumi kokkuhoiu seisukohast on see väga hea lahendus. Samuti
on kirikuteenijal mugavam katteid välja võtta ja tagasi panna, sest
sahtlid ei ole liiga madalal.
Kapp altari-, kantsli- ja puldikatete hoiustamiseks. |
Kapp avatuna - igale katetekomplektile on oma sahtel. |
Karbid
Alates
2012. aastast on tekstiilikunstnik Tiina Puhkan valmistanud Tallinna
Jaani kirikule neli imekaunist liturgilist värvi katete komplekti. Alguses
hoiustati neid papptorude ümber keeratuna, et katetesse ei tekiks
kortse. See ei olnud neile parim
hoiustamisviis, sest rulli keeratuna pikalt seistes kippusid katted
koolduma. Selleks, et katted ei vajaks enne altarile ja kantslile
panekut sirgestamist, otsustati tellida nende hoiustamiseks karbid. Tasapindselt
lebades on katted sirged ja ei vaja kasutusele võttes hooldust. Karbikaante külgedele said kleebitud liturgilist värvi paberitükid, et oleks ilma karpi avamata teada, millises karbis üks või teine komplekt on. Karbid telliti vastavalt altarikatte kui komplekti kõige suurema tekstiili mõõtmetele. On väga oluline, et karbid oleksid paraja suurusega. Liiga suures karbis võivad hakata tekstiilid libisema ja vajuda ühte serva kortsu. Liiga väikesesse karpi ei saa katteid kokkuvoltimata asetada. Jaani kiriku karbid on lastud valmistada spetsiaalsest arhiivipapist. Need karbid on üsna kallid aga arvestades, et nende kasutusaega saab mõõta aastakümnetes, ei ole see kulu väga suur.
Jaani kiriku altar ja violetne altarikate. |
Karbid katete hoiustamiseks. |
Violetsed katted karbis. Katete vahel on siidpaber. |
Tekstiile
tuleks kasutada ja hoiustada viisil, et vajadus neid puhastada ja
triikida oleks nii väike kui võimalik. Igasugune hooldamine –
plekkide eemaldamine, tolmust puhastamine, pesemine, triikimine –
kulutab tekstiili ja lühendab selle kasutusaega. Mida vähem
tekstiili hooldada, seda parem. Samas mustus on tekstiilile kahjulik,
sest on hea toidulaud kahjuritele. Tekstiilide hea väljanägemise ja
pika kasutusaja nimel on parim, kui neid kasutatakse ja hoiustatakse
viisil, et vältida nii palju kui võimalik nende määrdumist ja kortsumist.