Kuvatud on postitused sildiga kirikutekstiilide hooldamine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kirikutekstiilide hooldamine. Kuva kõik postitused

laupäev, 3. jaanuar 2015

Kirikutekstiilikroonika 2014

Nagu aasta tagasi nii ka seekord annan põgusa ülevaate sellest, mis aasta jooksul kirikutekstiilide vallas toimunud.


2014. aastal sai kaks kirikut mitmeaastase töö tulemusena endale täiskomplekti liturgilistes värvides altari- ja kantslikatteid. Need kirikud on EELK Hageri kirik ja Järva-Jaani kirik.

Hageri kiriku tekstiilid kudus tekstiilikunstnik Ehalill Halliste. Aastatel 2011-2013 valmisid rohelised, valged, violetsed ning punased katted. 2014. aasta Suurel Reedel võttis kogudus kasutusele musta värvi katete komplekti. Kokku kudus kunstnik 15 tekstiili (igas komplektis kolm eset - altari-, kantsli- ja puldikate). Katete hoidmiseks on koguduse liige Agu Kaljuste valmistanud altari taha sobivates mõõtmetes spetsiaalse kapi.

Hageri kiriku musta värvi altarikate
Märtsis kuulutas Eesti Tekstiilikunstnike Liit välja oma aastapreemiate laureaadid. Aasta Tekstiiliteoks 2013 valiti punaste katete komplekt, mille Ehalill Halliste oli Hageri kirikule valmistanud.
Kirikutekstiilide valmistamise eest tunnustas Ehalill Hallistet ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Nimelt avaldati 9. juunil Tallinna Toomkirikus tunnustust EELK teenekatele töötegijatele, toetajatele ja vabatahtlikele abilistele. Teiste seas sai EELK aukirja Ehalill Halliste Hageri kirikule valmistatud viie liturgilist värvi altari- ja kantslikatete komplekti eest.

EELK peapiiskop Andres Põder annab Ehalill Hallistele aukirja
Nagu Hageri kirikus nii ka Järva-Jaanis võeti uute musta värvi katete komplekt kasutusele Suurel Reedel 2014. 20. juulil oli aga kord punaste katete käes. Nende pühitsemisega oli ka Järva-Jaani kirik saanud uued katted kõigis liturgilistes värvides ning lisaks ka stoolad - kokku 20 tekstiili. Need valmistas tekstiilikunstnik Aune Taamal. Pühitsemise päevaks olid ka kõik neli varemvalminud komplekti riputatud kiriku seintele, kuhu need jäid suve lõpuni vaatamiseks välja.

Järva-Jaani kiriku musta värvi altarikate
Järva-Jaani kiriku punane altarikate
9. aprillil annetas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus Eesti Rahva Muuseumile bolševike hukatud esimese Eesti õigeusu piiskopi Platoni pühad esemed - piiskopiseisuse tunnuse panagia ja liturgilised rõivad. Need pannakse vaatamiseks välja ERM-i uude püsiekspositsiooni.

Madli Sepper Jõõprest Pärnumaalt valmistas Kohila õigeusu kiriku preester Mattiasele ülestõusmispühadeks preestrirõivad. Komplekt koosneb alusstihaarist, epitraheelist, puusaehtest, feloonist, vööst ja kätistest. Rõivad kaunistas Madli Sepper Juuru kihelkonna rahvarõivastelt pärineva tikandiga.

18. mail oli Karlova Päevade raames EAÕK Tartu Pühade Aleksandrite kirikus loenguprogramm, kus esinesin ettekandega õigeusu kirikutekstiilidest. Pühade Aleksandrite kirik on ruumikas ja kaunis hoone, mis vajab tõsist remonti. Kogudus on tegus ja nende inimestega oli väga tore koos olla.

Pühade Aleksandrite kirik
16. juunil avati Tallinna Vene Muuseumis rikkalik näitus „Kaasani kirik. Säilitame meie reliikviad“, kus oli eksponeeritud ka õigeusu kirikutekstiile.

Osake näitusest "Kaasani kirik. Säilitame meie reliikviad"
2. septembril toimus Pärnumaal Paadrema õigeusu kirikus Muinsuskaitseameti Pärnu inspektori Nele Renti ja koguduse esindaja Heli Vahingu eestvedamisel infopäev kirikutekstiilide hoidmisest ja hooldamisest. Kõnelejatena osalesid Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Ülle Jukk, Ennistuskoja Kanut konservaator Ruth Paas, õigeusu kirikutekstiilide muuseumi perenaine Sirje Säär ja mina. Lisaks Paadrema koguduse rahvale oli kohale tuldud ka Jõõprest ja Audrust.

Infopäev Paadrema kirikus
Aasta esimesel poolel kudus EELK Vigala koguduse õpetaja Kristiina Jõgi kiriku käärkambri seinale kindakirjalise ristivaiba.

Tekstiilikunstnik Riste Laasberg valmistas kaks puldikatet Eesti Metodisti Kiriku Tartu Püha Luukase kirikusse. Roheline kate valmis suvel, violetne advendiajaks. Teha on veel neli katet.

Püha Luukase kiriku puldikate
1. detsembril võttis EELK Põlva kogudus kasutusele uued violetsed katted. Nende autor on Terje Heinsoo, kes valmistas need Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli tekstiilkäsitöö eriala lõputööna.

Põlva kiriku violetne altarikate
(foto: Sander Heinsoo)
5. oktoobril toimus Avinurme Elulaadikeskuses kangakudujate infopäev teemal "Lõimeripsilised põrandakatted". Minul oli seal tore võimalus rääkida lõimeripsvaipadest Eesti kirikutes.

Detsembris pani Tallinna Linnamuuseum paariks kuuks oma püsiekspositsiooni külastajatele vaatamiseks välja Oleviste kiriku 16. sajandist pärineva altarikatte. Tegemist on piltvaibaga, mille kinkis kirikule Lutke van Oyten. Altarikattest ja selle kinkijast pidas 13. detsembril ettekande Ivar Leimus.


Küllap toimus veel mõndagi, millest info minuni ei ole jõudnud. Lõppenud aastal tegi rõõmu eespool nimetatud kahe täiskomplekti tekstiilide valmimine Hageri ja Järva-Jaani kirikutele. Rõõmustab ka see, et kirikutekstiilide vastu huvi tundvate inimeste hulk tõuseb tasapisi. Ka Kirikutekstiili Sõprade Seltsi on uusi liikmeid juurde tulnud. Selts jätkab tasapisi aga järjekindlalt oma tegevust. Isiklikus plaanis oli mul eelmisel aastal meeldivalt palju kokkupuudet õigeusu kirikutekstiilidega. Erilist pühadustunnet pakkus mulle võimalus valmistada altarilina oma kodukirikule, seada altarit pühadeks valmis ja kohendada oma õpetaja albat parajamaks.


neljapäev, 3. aprill 2014

Valged kindad kätte!

Käsitööõpilased ja -meistrid, kes on käinud muuseumites vanade tekstiilidega tutvumas, teavad hästi, et kinnasteta neid puutuda ei tohi. Sama reegel peaks olema ka meie kirikutes. Meil on säilinud ajaloolisi tekstiile, mida tuleb hoida nagu silmatera. Kätelt aga satub mustus ja higi tekstiilidele. Sugugi alati ei ole need tekstiilid valmistatud puhastamisele vastupidavatest materjalidest. Ajaloolisi esemeid ei tohigi enamasti ise pesta ega triikida, vaid need tuleb viia tekstiilikonservaatori juurde. Mida vähem tekstiili katsutakse, seda parem on see tekstiili jaoks. Siin kehtib reegel – nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Ajalooliste esemete puhul tuleb olla eriti tähelepanelik, et neid ei murra ega vääna, sest habras kangas või tikand võib rebeneda. Isegi siis, kui eset võib kogudus ise puhastada, siis iga pesemine ja triikimine kulutab seda. Niisiis – kui olete kirikus tutvumas sealse tekstiilivaramuga, siis peavad tekstiile katsudes olema käes valged puuvillased kindad. See näitab lugupidamist tekstiilide ja koguduse suhtes.

Valged puuvillased kindad peaksid käes olema ka kirikuteenijal kui ta kirikuinventariga tegeleb – neid jumalateenistuseks valmis seab või pärast teenistust hoiukohta paneb. Meie naabermaal Soomes on see iseenesestmõistetav.

Kirikuteenija Soomes seab stoolasid huvilistele vaatamiseks välja.

Valgeid kindaid ei kasuta nad mitte ainult ajalooliste, vaid ka kaasaegsete esemete puhul. Ja ikka selle nimel, et kiriku vara hästi hoida. 2012. aastal käisime rühma kirikutekstiilihuvilistega Soomes. Tekstiilikunstnik Päikki Priha tutvustas meile Rymättylä kirikus altari-, kantsli- ja karikakatteid ning vaimulikurõivaid, mis ta ise oli 2008. aastal valmistanud. Ka temal olid omaenese valmistatud tekstiile näidates käed valgetes kinnastes.

Päikki Priha näitab huvilistele Rymättylä kiriku altarikatet.

Muidugi mõista vajavad ka uued tekstiilid hoidmist. Kui me esemeid hoiame määrdumast, siis kulub vähem aega nende korrashoiule ning nad peavad kauem vastu. Kokkuvõttes on igapäevane tähelepanelik ja hooliv suhtumine säästlik, sest hoiame kokku nii aega kui raha, mis kulub tekstiilide puhastamisele, triikimisele ja uute tekstiilide muretsemisele.

Valged puuvillased kindad ei maksa palju – 12 paari saab töörõivaste poest kätte kuue euro eest. Samuti saab kindaid osta apteekidest, kus need on pisut kallimad. NB! Kinnastel ei tohi olla labaosal ja sõrmedel kummist täpikesi!