Kuvatud on postitused sildiga Hageri kirik. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Hageri kirik. Kuva kõik postitused

reede, 28. detsember 2018

Kuidas altari- ja kantslikatteid hästi hoida

Kuidas kirikutekstiile hoiustada nii, et need püsiksid kaua ilusad ja vajaksid võimalikult vähe hoolt? Täna kirjutan kahest võimalusest, mida on kasutatud altari- ja kantslikatete puhul.

Kapp

Aastatel 2011-2014 valmistas tekstiilikunstnik Ehalill Halliste Hageri kirikule viis komplekti liturgilist värvi katteid. Igas komplektis on kolm eset – altarikate, kantslikate ja puldikate. Kokku on katteid 15. Tegemist on unikaalsete ja hinnaliste tekstiilidega, mis peaksid kogudust teenima aastakümneid ja hea hoidmise korral säilivad aastasadu.
Tekstiilide hoiustamiseks valmistas Hageri koguduse juhatuse esimees, kuldsete kätega meister Agu Kaljuste kapi. Igale komplektile on selles eraldi sahtel (kokku neli sahtlit, sest üks komplektidest on kasutusel ja neli kapis ootamas). Sahtlid on nii suured, et ühtegi katet ei ole vaja kokku voltida st ka kõige suuremad katted – altarikatted – saab asetada sahtlitesse laialilaotatuna. Altarikatte peale pannakse sama komplekti kantsli- ja puldikate. Kuna igale komplektile on oma sahtel, siis ei ole tüütut ja tekstiile kahjustava esemete üksteise alt otsimist. Sahtlite ees on küljel haakidega suletav uks, mis takistab tolmu sattumist kappi. Kapp sai tehtud selline, et kirsturaam mahub selle alla. Ruumi kokkuhoiu seisukohast on see väga hea lahendus. Samuti on kirikuteenijal mugavam katteid välja võtta ja tagasi panna, sest sahtlid ei ole liiga madalal.

Hageri kiriku altar ja roheline altarikate.
Kapp altari-, kantsli- ja puldikatete hoiustamiseks.
Kapp avatuna - igale katetekomplektile on oma sahtel.

Karbid

Alates 2012. aastast on tekstiilikunstnik Tiina Puhkan valmistanud Tallinna Jaani kirikule neli imekaunist liturgilist värvi katete komplekti. Alguses hoiustati neid papptorude ümber keeratuna, et katetesse ei tekiks kortse. See ei olnud neile parim hoiustamisviis, sest rulli keeratuna pikalt seistes kippusid katted koolduma. Selleks, et katted ei vajaks enne altarile ja kantslile panekut sirgestamist, otsustati tellida nende hoiustamiseks karbid. Tasapindselt lebades on katted sirged ja ei vaja kasutusele võttes hooldust. Karbikaante külgedele said kleebitud liturgilist värvi paberitükid, et oleks ilma karpi avamata teada, millises karbis üks või teine komplekt on. Karbid telliti vastavalt altarikatte kui komplekti kõige suurema tekstiili mõõtmetele. On väga oluline, et karbid oleksid paraja suurusega. Liiga suures karbis võivad hakata tekstiilid libisema ja vajuda ühte serva kortsu. Liiga väikesesse karpi ei saa katteid kokkuvoltimata asetada. Jaani kiriku karbid on lastud valmistada spetsiaalsest arhiivipapist. Need karbid on üsna kallid aga arvestades, et nende kasutusaega saab mõõta aastakümnetes, ei ole see kulu väga suur.

Jaani kiriku altar ja violetne altarikate.
Karbid katete hoiustamiseks.
Violetsed katted karbis. Katete vahel on siidpaber.

 Tekstiile tuleks kasutada ja hoiustada viisil, et vajadus neid puhastada ja triikida oleks nii väike kui võimalik. Igasugune hooldamine – plekkide eemaldamine, tolmust puhastamine, pesemine, triikimine – kulutab tekstiili ja lühendab selle kasutusaega. Mida vähem tekstiili hooldada, seda parem. Samas mustus on tekstiilile kahjulik, sest on hea toidulaud kahjuritele. Tekstiilide hea väljanägemise ja pika kasutusaja nimel on parim, kui neid kasutatakse ja hoiustatakse viisil, et vältida nii palju kui võimalik nende määrdumist ja kortsumist.


laupäev, 10. märts 2018

Kirikusse ilma protsendita


Rohkem kui aasta tagasi kirjutasin Facebookis alljärgneva teksti. See oli reaktsiooniks toona ERR-is avaldatud uudisele "Nn protsendiseadus on avalikku ruumi toonud ligi 60 kunstiteost". Kuna protsendikunsti teema on ikka aktuaalne, siis avaldan oma toonase mõttemõlgutuse siinkohal uuesti.


Uudisest saame teada: "Kunstiteose kohustusliku tellimise seadus on viie aasta jooksul toonud avalikku ruumi ligi 60 kunstiteost."
Kirikutele ei kehti riiklikku sundust tellida kunsti. Aga kirik on avalik ruum. Hakkasin arvutama, et kui palju on viie aasta jooksul (2012-2016) tellitud kirikusse mulle tuttavat kunsti s.o. tekstiilikunsti.

Arvud on siin:

Hageri kirik
Neli altari- ja kantslikatet komplekti - kokku 12 tekstiili (tekstiilikunstnik Ehalill Halliste)


Järva-Jaani kirik
Viis altari- ja kantslikatet komplekti - kokku 20 tekstiili (tekstiilikunstnik Aune Taamal)

Tallinna Jaani kirik
Kolm altari- ja kantslikatet komplekti - kokku 9 tekstiili (tekstiilikunstnik Tiina Puhkan)

Tartu Püha Luuka kirik
9 puldikatet (tekstiilikunstnik Riste Laasberg)

Avinurme kirik
1 altarikate (tekstiilikunstnik Pilvi Blankin)

Heimtali kirik
1 seinavaip (tekstiilikunstnik Anu Raud)

Tallinna Jaani kirik
1 seinavaip (tekstiilikunstnik Anu Raud)

Kokku viie aasta jooksul 53 tekstiiliteost hinnatud tekstiilikunstnikelt. Aga kirikutesse tellitakse ka muud kunsti nagu näiteks vitraaže, sepiseid jm. Tallinna Jaani kirikus on lisaks Tiina Puhkani ja Anu Raua tekstiilidele veel ka Ilme-Anu Neemre seinavaip, Peeter Mudisti maal ja Siim-Tanel Annuse kaks teost.
Intervjuu lõpus kuuleme kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomrelt: "Võib-olla seda seadust võiks tõesti võtta kui mitte sellist hirmsat kohustust, aga just riigipoolset eeskuju, et kuidas me kõik võiksime oma ühist ruumi arendada,"
No minu meelest võiks siin eeskuju võtta kirikust, et kuidas me kõik võiksime oma ühist ruumi arendada.


Hageri kiriku valge altarikate. Ehalill Halliste, 2012

Rohkem näiteid eesti tekstiilikunstnike kirikutekstiililoomingust on siin.