Laine Villenthal (1922-2009) oli 1954. aastast Misso abikiriku ja
1964. aastast Pindi koguduse jutlustaja. Ta ordineeriti õpetajaks
1967. aastal. Pindi koguduses töötas ta õpetajana kuni 2003. aasta
lõpuni. Aastatel 1984-2003 oli ta ka Petseri Peetri koguduse
hooldajaõpetaja. 2004. aastast kuni oma surmani elas Laine
Villenthal Nissi vennastekoguduse palvemajas ja oli abiks kohalikul
kirikuõpetajal Lea Jants-Ylonenil.
Laine Villenthaliga kohtusin ma esimest korda õige ammu. See oli
2001. aastal Toilas EELK õpetajate konverentsil. Küllap olin
selleks ajaks juba tema vaipadest kuulnud. See võis olla toonane
konsistooriumi arhivaar Sirje Simson, kes mulle temast ja ta töödest
kõneles. Toona konverentsil astus Laine Villenthal mu juurde,
rääkisime paar sõna ja ta kinkis mulle enda pildiga kaardi. 2004. aastal
käisin Pindi kirikus ja nägin tema valmistatud vaipasid ning
altarilinapitse. Ta ise oli toona juba Pindi kiriku õpetaja
ametikohalt lahkunud ja elas Nissis. Kirjutasin talle ja ta jagas
mulle lahkelt infot nii Pindi, Vastseliina kui ka Petseri kiriku ja
Misso abikiriku tekstiilide kohta. Nissis käisin ja kohtusin temaga
2004. ja 2008. aastal. Need olid väga toredad kohtumised.
|
Õp. Laine Villenthal (foto: Peeter Laurits)
|
|
Pindi kiriku altar 21.07.2004
|
Altarilinad
Laine Villenthal on kirjutanud mälestusteraamatus "Sina juhid
minu elu" põgusalt ka tekstiilidest, mida ta valmistas. Sealt
võib lugeda, et 1981. aasta 4. oktoobril tähistati Pindi kiriku
juubelit – täitus sada aastat kiriku pühitsemisest. Peapiiskop
Edgar Hark oli oma tervituskõne aluseks valinud 1. Moosese raamatu
28. peatükist 17. salmi: "Küll on see paik kardetav! See pole
muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!". Laine Villenthal
heegeldas peapiiskopi valitud kõneteksti uue altarilina pitsi sisse.
Heegelfileetehnikas pits on altarilina kolmes servas – külgedel ja
esiosas. Tekst on kogu pitsi ulatuses algusega altari tagumisest
vasakpoolsest nurgast kuni parempoolse tagumise nurgani: JEHOOVA ON
TÕESTI SELLES PAIGAS. MINA AGA EI TEADNUD SEDA! KÜLL ON SEESINANE
PAIK KARDETAV! SEE POLE MUUD MIDAGI KUI JUMALA KODA JA TAEVA VÄRAV!
(1Ms 28:16-17).
|
Altarilina äärepits (detail)
|
Teine altarilina, mille Laine Villenthal Pindi kirikusse valmistas, on üleni
heegeldatud. Sellel on samuti kolmes servas tekst. See on Matteuse
evangeeliumist: ARMASTAGE OMA VAENLASI! TEIE OLGE SIIS TÄIUSLIKUD,
NÕNDA KUI TEIE TAEVANE ISA ON TÄIUSLIK. ÕNDSAD ON RAHUNÕUDJAD (Mt
5:44, 48, 9).
|
Altarilina (detail)
|
Laine Villenthali loodud altarilinad on kujunduselt lihtsad ja kenad
ning samas sisult mõjuvad.
Vaibad
Oma raamatus meenutab Laine Villenthal, et Ungaris 1982. aasta
konverentsi aegu nähtud kaunid käsitööd leidsid temas uuesti üles
käsitööpisiku. Lasva kultuurimajas alustas tööd käsitööring
külanõukogu sekretäri Asta Tammsalu juhendamisel. Laine Villenthal
osales selle töös, kudus endale rõivaid ja tikkis pilte. Raamatus
kirjutatu põhjal järgnes sellele kangakudumine. Tegelikkuses valmis
tema vaip "Meie Isa" juba enne 1980. aastat.
Vaiba saamisloo kohta kirjutab Laine Villenthal:
Kord küsis ta (Asta Tammsalu – MR) minult, kas ma ei tahaks endale
teha ka mõnd kirikuteemalist vaipa. Olin sellest ammugi unistanud,
aga polnud julgenud rääkida. Enam ei tohtinud kahelda.
Käsitööajakirjade mustrilehtedelt olin leidnud üksiku põleva
küünla, ristikujuliste lilledega vaasi, risti ja krooni kujusid.
Omaloominguna tegin piibliraamatu, armulauaveini karika ja leibade
karbi. Asetasin need mõttes tervikuks nii, nagu oleksid need esemed
altarilaual. Mõtlesin sellist altarit kududa vaibale kolm rida
järjest. Kui Astale – ta oli parajasti valimisjaoskonnas
telefonivalves – selle näha viisin, oli ta päri. Loov
kunstnikutaip temas lisas aga kohe juurde: "Kas kirikus ei ole
mõnd üldtuntud lauset, mille võiks asetada keskmise mustrirea
asemele?" See sai mulle uueks mõtlemisülesandeks. "AU
OLGU JUMALALE KÕRGES", tuli esimesena meelde. Laiuselt oli see
paras, aga pikkuselt oleksid tähed saanud ebatavaliselt ülikõrged.
Teiseks mõtlesin Jeesuse õpetatud palvesõnu: "MEIE ISA, KES
SA OLED TAEVAS! PÜHITSETUD OLGU SINU NIMI; SINU RIIK ..."
Kui need Astale vaatamiseks viisin, jõudsime ühisele järeldusele:
MEIE ISA PALVE algussõnad. Igaüks peab ise edasi mõtlema.
Põhitoonideks valisin tumepruuni, helepruuni ja helebeeži,
mustrivärviks kuldkollase. Asta määras vaiba põhja kudumi mustri.
Töö algas, kulges. Mu teised tööd läksid kevadel kultuurimajja
näitusele, selle kinnitasin valmissaanuna koguduse kantselei
seinale, sest selles ruumis töötasin ise ja sealt otsisid mu üles
koguduse liikmed iga kord, kui nad mind vajasid. Õhtul tuli Asta
vaipa vaatama ja avaldas kahjutunnet, et seda ei saanud näitusele
viia. Ütlesin talle naerdes: "Siis oleks ju näitus ideeliselt
läbi kukkunud."
|
Vaip "Meie Isa"
|
Laine Villenthal kirjutab oma mälestustes, et vaibal kujutatud
motiivid võttis ta ajakirjadest. Rist ja kroon tema vaibal on
samasugused nagu need on Pindi kiriku valgete katete heegeldatud
äärepitsidel. Need pitsid on omakorda valmistatud Kadrina
altarilina pitsi eeskujul (sama mustriga pitse on veel mõnes Eesti
kirikus, kuid see on juba mõne teise postituse teema). Tõenäoline
on, et risti ja krooni kujutise sai Laine Villenthal Pindi kiriku
katetelt.
Laine Villenthali viimastel eluaastatel oli vaip tema kodus toa
seinal. Tema matustel sai vaibast kirstukate.
Pindi kirikus on kaks Laine Villenthali valmistatud põrandavaipa.
Kiriku pikihoone vahekäigus on telgedel kootud geomeetrilise
mustriga 12 meetri pikkune vaip. See valmis Laine Villenthali
meenutuste kohaselt umbes 1987. aastal. Raamatus "Sina juhid
minu elu" on ta vaiba valmimise kohta kirjutanud:
Kiriku pikk põrandavaip juhtis tähelepanu uuendamise vajadusele.
Palusin kogudusenaisi koelõnga valmistamiseks tuua lambavilla.
Vahetasime villa lõnga vastu ja lasime selle värvida pruuniks ning
beežiks. Lõimeks saime võrguniiti. Koguduseliikme Koidu Vassiljeva
käest saime tema ema Luise Sireli laiad kunstkangasteljed koguduse
omandiks. Millegipärast tuli mul isu ise kuduma hakata.
Konsulteerisin Võrus elava endise Lasva valla Maanaisteseltsi
esinaise Irma Nassariga. Tema valis mustri ja õpetas mind seda
kuduma. Irma tõi kohale tema abikaasa Richard Nassar, kes meie
ühistööd ka hoolega pidevalt jälgis. Kuulsin inimestelt, kes seda
abielupaari lähemalt tundsid, et mõlemad töötavad
käsitöömeistritena, kuid eriti hästi õnnestuvat mehe käes
värvitoonide valimised. Suvel alustasin ja valmis sain
jõululaupäeval. Roosi jt rõõmustasid, et kasutusele saab võtta
just jõululaupäeval, Jeesuse sünnipäeval Õnnistegija auks.
|
Detail vaibast.
|
Pikihoone vaip on ilus ja rahulik. See teeb kirikuruumi pidulikumaks
ja hubasemaks. Tagasihoidlikud värvid ja kujundus ei mõju
pealetükkivalt, vaid lasevad esile tõusta sel, mis kirikuruumis
olulisim – altaril.
Teine Laine Villenthali valmistatud vaip on altaris – kohas, kus
jumalateenistuse ajal vaimulikud teenivad. Tikitud vaibal on
kaheksakandade vahel tekst Teisest Moosese raamatust "VÕTA
KINGAD JALAST, SEST PAIK, KUS SA SEISAD, ON PÜHA MAA!" (2Ms
3:5). Vaiba kitsas äärekirjas korduvad samad tillukesed
geomeetrilised motiivid nagu on Laine Villenthali loodud altarilinade
heegelpitsides teksti ääristamas.
Värvidelt sarnane pikihoone vaibale tõmbab see vaip tekstiga
ometigi tähelepanu. Sõnum sel vaibal rõhutab altari ja kiriku
pühadust.
Tekstidega kirikutekstiile ei ole meie luterlikus kirikus just palju.
Laine Villenthali tekstiilid on erilised nagu ta isegi oli oma usus,
armastuses ja teenimises eriline.